Türkiissinse seeliku draama

Pühapäeval oli taaskord üle pika aja võimalik valimispeole minna ja seekord ei pidanud ma seda isegi ise korraldama. Otsustasin et sellise peene ürituse jaoks tuleb loomulikult miskit uut selga hankida ja veetsin päikeselise pühapäeva kaubanduses (selle asemel, et perega pargis jalutada). Lõpuks leidsin Zarast ühe türkiissinise seeliku ja ehitasin kogu õhtuse outfiti kontseptsiooni sellele. Laps magama pandud ja meik peal hakkasin riidesse panema. Uus seelik pidi olema kirsiks tordil. Ja otseloomulikult läks seeliku selga panemisel selle lukk tükkideks. Täiesti tüüpiline - üks kord kui mul kõik planeeritud ja suur võimalus mingis kujuteldavas ajagraafikus püsimiseks. Ja muidugi oh seda viha ja pettumust:D Aga teha polnud midagi läksin magamistuppa leidsin käsikaudu hämarst toast (mitte kolistades) mustad lühikesed püksid ja minek.

Järgmisel päeval Zarasse minnes olid nad õnneks kohe nõus mu seeliku ümbervahetama. Sain küll hoopis number suurema ja lillelise sest sinised olid vahepeal kõik ära müüdud.

Vampiirid ruulivad

teema on küll puhtalt väikse õe pealt kopitud aga lihtsalt eriti hea koomiks:D

sobib hästi kõigile neile kes hiljuti lugenud/vaadanud Twilighti saagat The Vampire Diaries'i Vampiiritapja Buffyt vms:)

cafe boulevard

avastasin eelmine nädal et olümpia ja seal asuv cafe boulevard on avatud hommikul juba seitsmest ja jääb täpselt minu kodu ja töökoha vahele. kui esimesel korral võtsin sealt kuuma shokolaadi ja saiakesi (mmmm) siis täna võtsin riisiputru murakamoosiga. ja no see oli konkurentsitult parim riisipuder mida ma elusees saanud ning murakamoos oli kirsiks tordil:)

kellel teepeale jääb siis soovitan. päris mõnus on tööjuures päeva nii jumaliku pudruga alustada.

piiratud

avastasin just (taaskord) et ma pole kunagi euroopast väljas käinudki. eriti 90ndad ju.
peaks midagi ette võtma selle piiratusega vist. kunagi:)

korkide päev - mitte!

eile mul ei olnud korkide päev. esiteks läks õlakotis küünelakieemaldi kork kuidagi lahti/katki ja kogu õlakott koos sisuga sai küünelakieemaldiga üle ujutatud. selle intsidendi tõttu tundsin ennast peale tööd Hello Kitty poes väiksele sugulasele kingitust ostes nagu odekaga üle ja läbi loputatud pomps.
täna tööle jõudes avastasin et mu eile külmikusse pandud pirnimahla kork oli ka kuidagi valesti ja pool külmkappi ujus mu mahlast.
seega - eile tõesti ei olnud korkide päev.

kapid korda

võtsin ennast üks õhtu kokku ja koristasin oma ülakehariiete riiulid ära niisama. mitte et põhjus selles poleks olnud et need asjad enam kappi ei mahtunud ja sealt enam midagi üles leida ei õnnestunud:D
avastasin et mul on MEELETULT palju riideid. nagu päriselt. ma pole seda varem märganud. ja üks asi mis mind selle avastuseni viis oli tõsiasi et ma ei mäleta oma riideid. mingeid jumala normaalseid kantvaid isegi ägedaid asju ma ei kanna sest need on kuskil põhjapool teiste asjade all ja ma ei oska neid otsida sest ma ei mäleta neid. see on ikka liig. nüüd võtsingi eesmärgiks kanda lähiajal kõike mida pole ammu kandnud. ja kui mõnda asja ikka kohe kuidagi selga ei taha panna siis annan kellelegi ära selle.
saab kevadeks ruumi juurde:)

bürokraatia õppetunnid

täna oli mul suurepärane võimalus õppida midagi uut bürokraatia kohta. näiteks peab kõigil olema puhkuse ajal asendaja. mis on väga normaalne. aga oluline ei ole mitte see kas asendaja teab/oskab sama või sarnast asja mis sina ehk siis saab sind vajadusel reaalselt asendada vaid oluline on see et asendaja oleks samast osakonnast. ha haa haaa.

delegeerida? jah!

kui oled mitu tundi mööda maja jooksnud ja helistanud hakkab matemaatika juba lihtne tunduma ja tekkib kiusatus ise need 30 numbrit välja arvutada. aaaaga huvitav kes siis küll nende õigsuse eest vastutab. mõtekam vist oma liistude juures püsida. eriti minusugusel matageeniusel. eile sain oma esimese 10,5 tunnise tööpäeva ka kätte siis. hakkab looma:p

klaustrofoobiline ilm vol 2

täpselt selline vaade on siin juba teist päeva järjest. endiselt spuuki.

ja see asi parempoolsel aknal on vahetult peale sügisest aknapesu taevast alla sadanud massiivne õnnemärk:D

klaustrofoobiline ilm

ma ei tea mis seal õues toimub. mingi udu vist. aga kui 13 korruse aknast välja vaaates ei paista absoluutselt mitte midagi. lihtsalt selline hallikas-valge mass on kõik. siis tekkib ikka päris klaustrofoobiline tunne.
spooki värk ja Stephen Kingi Mist tuleb meelde:D

panen hiljem pildi ka kui viitsin.